Kolm põhjamaanägemust

1.11.-31.12.2007 Vanemuise Kontserdimajas (Vanemuise 6)

Soome fotokunstnike Samuli Paulaharju (1875 - 1944), Erkki Ala-Könni (1911 - 1996), Raimo O. Kojo (sünd. 1939) ja Hannu Sinisalo (sünd. 1952) töödest koosnev näitus kajastab kolme põhjamaanägemust. Põhi ei ole siin geograafiline mõiste, vaid pigem meeleolu, ja kõik kolm visiooni on sootuks isesugused. Ühed mehed on jäädvustanud põhjamaa asukaid, teised selle loodust ilma inimesteta. Autoritele tähendas põhjamaa eemaldumist oma igapäevasest elukeskkonnast Lõuna-Soomes.

* Romantiku põhjamaa *

Samuli Paulaharju nähtud põhjamaal etendab kesksest osa inimene. Tema pildistas Ruija kalureid, Lapi põdrakasvatajaid, vaeseid, kuid lasterikkaid peresid ja põhjatuultest parkunud palgega vanureid. Paulaharju oli romantik, kes huvitus põhjamaalastest ja nende lugudest. Teda paelusid nii sealse rahva karm argielu kui ka möödunud aegadest pajatavad muistendid. Teda iseloomustas võime häälestada end ühele lainele inimestega, kellega ta kokku puutus. Samuli Paulaharju rändas põhjamaal aastail 1910-1939. Nende retkede tulemusena ilmusid kütkestavad raamatud „Kolttain mailta” (1921), „Lapin muisteluksia” (1922), „Taka-Lappia” (1927), „Ruijan suomalaisis” (1928), „Ruijan äärimmäisillä saarilla” (1935), „Kiveliöiden kansaa” (1937) ja „Sompio” (1939).

* Antropoloogi põhjamaa *

Antropoloog ja muusikateadlane Erkki Ala-Könni käis 1961. aastal Inaris laplaste joigusid salvestamas. Järgmise uurimisretke tegi ta 1963. aastal Enontekiösse. Pärimuste kogumise kõrval oli Ala-Könni ka empaatiline vaatleja, kelle terava pilgu eest ei jäänud varjule ei põhjamaa inimese olemus ega elulaadi muutumine. Erkki Ala-Könni fotod kujutavad põhjamaalasi sealse looduse rüpes.

* Rännumehe põhjamaa *

Lõuna-Soomest tulnud rändureid ei huvitanud põhjamaade inimesed ega möödanik, vaid loodus -- puutumatud kõnnumaad ja lagedad tundrad. Retk põhja oli nende jaoks retk iseendasse, oma väiksusse keset ääretut loodust. Raimo O. Kojo fotodel inimesi peaaegu üldse ei näe. Ta ise kirjutab: “Tavaliselt olen käinud põhjamaal ihuüksi… Juba 16-aastase koolipoisina matkasin 1955. aasta suvel omal käel Lemmenjoe kõnnumaal. Hiljem on sellele järgnenud nädalatepikkusi retki, kus ma pole kohanud ainsatki inimest. Ka oma kirjutistes ja fotodel ülistan ma üksi või äärmisel juhul kahekesi rändamist.” Enamik Kojo raamatuist on matkakirjeldused. Tema 1967. aastal ilmunud „Lapi teejuhist” sai sealsete matkajate piibel. Aasta hiljem innustas nimelt see 16-aastast Hannu Sinisalo minema Käsivarre Ylätunturile. Sinisalo fotodelt aimub tundra kõledust ja vaibumatut tuult. Tema rännukaaslased on seal pealtvaatajatena või õõtsuvate varjudena lagendikul möllavas lumetuisus.

Näituse korraldaja: Muuseumikeskus Vapriikki (Tampere)