Soome filmid Tartu visuaalse kultuuri festivalil Maailmafilm

Tartu visuaalse kultuuri festivalil Maailmafilm
29. märtsil kell 20, ERMi näitusemaja (Kuperjanovi 9)

Pavlovi koerad, 72’, rež. Arto Halonen, Soome/Venemaa
Jumala mõrsja, 85’, rež. Anastasia Lapsui, Markku Lehmuskallio, Soome/Neenetsi

Pavlovi koerad

http://www.pavlovinkoirat.com/

Neil päevil on isegi vaesust võimalik osta. Vene psühholoog, Sergei Knjazev pakub rikastele inimestele, kes on juba kõike proovinud ning otsivad ikka midagi uut, võimaluse olla kerjus. Kuid see on vaid üks mängudest, mida see psühholoog on välja arendanud. Ta on spetsialiseerunud rollimängudele ja vaimsele manipuleerimisele, alustades loomadest ning suurte inimhulkade kontrollimisest. Film räägib huvitaval moel meie ajast: kui millestki enam ei saa küllalt, proovivad inimesed omandada nii kõige põhilisemaid kui ka ekstreemseid kogemusi neid endale ostes. Ja kui sa tunned psühholoogiat, saad sa inimesi kõikjale juhtida. Nagu Pavlovi koeri.

Arto Halonen on filme teinud režissööri ja produtsendina alates 1980ndate keskpaigast, keskendudes peamiselt dokumentalistikale. Tema läbimurre toimus 1990ndatel filmiga Ringside, mis võitis Sloveenia rahvusvahelisel filmifestivalil Golden Shot peaauhinna (1992) ja Soome riikliku kvaliteediauhinna (1993).
1993. aastal oli telekomöödia Onnelinnen Hääpäivä (Õnnelik pulmapäev) YLE TVs aasta vaadatavuselt kolmas film. Kõrgõzstanis filmitud The Stars' Caravan (2000) oli auhindadega pärjatud Aasia dokumentaalfilmide seeria viimaseks filmiks. Enne seda valmisid tal Tiibetis, Indias ja Hiinas filmitud The Karmapa – Two Ways of Divinity ja Malaisia vihmametsas filmitud A Dreamer and the Dreamtribe. Tema uusimate filmide seast sai Tynnyrimies (Tünnimees) parima dokumentaalfilmi preemia Itaalias (Magma Short Cinema´s Exhibition) ja leidis äramärkimist Krakowi filmifestivalil. Arto Halonen on DocPointi – Helsingi dokumentaalfilmifestivali – asutajaid. Ta on olnud ka Soome Dokumentaalfilmide Gildi juhataja ja juhatuse liige aastail 2000–2003. Ta teeb filme oma produktsioonifirma Art Films Productionsi vahendusel. 2005. aastal andis Soome Kultuuriministeerium talle kõrge riikliku autasu, Soome auhinna.

Jumala mõrsja

http://www.ses.fi/fi/elokuva.asp?id=291

Lugu naisest, kelle saatus on kohaliku traditsiooni järgi määratud juba enne tema sündi.

Film “Jumala mõrsja” valmis 2002. ja 2003. aastal Jamali poolsaare tundras kohalike neenetsite abiga. Nad on kõik tavalised inimesed, näitlemises amatöörid. Peaosas on vana neenetsi naine, kelle nimi on Syarda, täisnimega Numd Syarda. Sõna ‘num’ tähendab taevast, seda nime kannab ka neenetsite tähtsaim jumal. Syarda tõhendab ‘seotud’ või ‘vangistatud’. Seega tähendab Numd Sarda ‘seotud’’ või ‘ühendatud’ Numiga.

Film on lugu üksindusest, rääkides vanast naisest, kes leiab tuge pimedast tüdrukust, kelle nimi on Ilne. Ilne tähendab elu andjat. Neenetsi kultuuris, nii minevikus kui ka kaasajal, võib tüdruku Numile ohverdada enne või peale sündi. Tavaliselt leiab see aset peale sündi, kui lapse sugu on selgunud. Ta võidakse lubada jumalale kolm, neli või viis korda seitsmeks aastaks või isegi kogu eluks. See aeg algab tema sünnist. Kui ohverdusaeg saab läbi, võib naine endale elukaaslaseks võtta maise kaasa.

Filmis lubati Syarda jumalale enne tema sündi šamaani ennustussõnadega.
Käsikiri pärineb Anastasia Lapsuilt ja toetub tema enda kogemusele. Noore tüdrukuna oli ta mõned aastad pime ja külastas tihti vana üksinda elavat naist selle püstkojas. Nad olid sõbrad ja naine rääkis Anastasia Lapsuile sellest, et ta on jumalaga kihlatud. Film räägibki meile tema loo.