Ringiga

Jyrki Komulaineni fotod Soome mustlastest
Tartu Pildikoridoris 03.09.-16.10.2007

Mustlased ehk romid saabusid Euroopasse Kreeka kaudu viimati 14. sajandil. Esimesed märgid Soome mustlaste kohta leiduvad 16. sajandist. Viissada aastat kooselu ei ole suutnud integreerida mustlasi enamusrahvuse hulka, vaid mustlased esindavad endiselt väga selgelt oma värvikat kultuuritraditsiooni domineeriva soome kultuuri sees. Mustlased moodustavad omaettehoidva rahvusrühma, kes on õppinud aastasadade jooksul kaitsma end enamusrahvuse eelarvamusliku ja mõnikord vihameelse kohtlemise eest.

Mustlaskultuuri juurde on alati kuulunud hobused. Hobune on olnud eluliselt tähtis sõiduvahend, aga ka müüdav kaup ja lugupidamise mõõdupuu. Hea hobune on tõstnud omaniku prestiiži ja hobusemehe oskused on olnud mehelikkuse näitajaks. Tänapäeval harrastavad paljud mustlased hobuse pidamise asemel traavisporti. Vaid väga vähestel on võimalus pidada talli. Sellest hoolimata tunnevad paljud mustlased, et hobune on endiselt väga tugevasti mustlaskultuuri osa, sõltumata sellest, kas nad elavad maal või linnas. Traaviradadel ja -tallides tunnevad mustlased end soomlaste hulgas aktsepteerituna.

Mustlaste eluolud Soomes on muutunud palju viimaste aastakümnete jooksul. Tänased mustlased tulevad oma eluga hästi toime, nad ei ole kodutud ega vaesed. Enamik Soome mustlasi elab enamusrahvusega võrdsetes oludes, erinedes seetõttu paljudest teistest Euroopa riikide mustlasvähemustest.

Praegusel hetkel on Soome mustlaste väikeses kümne tuhande pealises kogukonnas tormiline aeg. Osa mustlasi tahaksid radikaalselt moderniseerida mustlaskultuuri ja heaks kiita enamusrahvuse poolt tulevad mõjutused, osa aga tahaksid kinni pidada veelgi tugevamalt vanadest traditsioonidest. Peamisteks diskussiooni teemadeks on naise positsioon mustlaskultuuris ja vihavaen suguvõsade vahel ning sellest tulenev vägivald. Arusaamad on väga erinevad, mistõttu lahkarvamuste väljaütlemine võib kesta veel aastakümneid.

Mustlasi hakati pildistama etnograafilistel eesmärkidel juba 19. sajandil. Tollastele fotodele on jäädvustatud peamiselt mustlaste liikuv eluviis ja sellega kaasnev romantilisena paistev vabadus. Romantilisus mustlaselu kujutamisel kadus alles suhteliselt hiljuti, see muutus realistliku eluolu kujutamiseks. 1960ndatel pildistas Tšehhoslovakkia fotograaf Josef Koudelka mustlaste eluolu Tšehhoslovakkias, Ungaris ja Rumeenias. Pärast seda, kui Koudelka põgenes läände 1970.a., avaldati tema suurtöö näitusena, mis aastakümnete jooksul oli üleval mh. New Yorki MOMA-s. Ajastule omaselt ja Koudelka eeskuju järgides hakati mustlaste karmi elu dokumenteerima mitmetes Euroopa maades. Soomes avaldasid Ismo Hölttö ja Mikko Savolainen juba 1972.a. suurepärase ühiskonnakriitilise teose „Raport Soome mustlastest”. Tähelepanuväärsed mustlaselu jäädvustajad on ka kasahstanlane Ljalja Kuznetsova, hispaanlane Ramon Zabalza ja taanlane Joakim Eskildsen.

Selle näituse fotod on pildistatud Soome traavivõistlustel aastatel 1996-2003. Fotosid on kõikjalt Soomest, kuid kõige rohkem Lõuna-Soome suurtelt areenidelt. Kõige põhjapoolsemad fotod on tehtud Tornios ja Rovaniemis. Tänan kõiki mustlasi, keda aastate jooksul olen pildistanud. Sukeldumine mustlaskultuuri oli minu jaoks sügavalt mõjuv ja silmiavav kogemus.

Jyrki Komulainen