Tulemas:

{ds1::pvm}
{ds1::otsikko}

„Finlayson – Soome tekstiilitööstuse klassika“

Soome Instituudis 01.09.–23.10.2009

Näitus räägib ühe tuntuima Soome tekstiilivabriku Finlaysoni ajaloost. Rohke pildimaterjaliga ajaloolise ülevaate on koostanud Tampere muuseumid, nende valmistatud on ka 1950ndate aastate tekstiilidest õmmeldud lapitekk. Näituse teine osa koosneb erinevatest Finlaysoni kanganäidistest ja need pärinevad Finlayson Baltic OÜ-lt.

Soomlased valmistasid oma kangaid ikka ise. Alles 16. sajandil hakkas tekstiilivalmistus professionaalsemaks muutuma. Turu ja Häme kindluste juurde rajati esimesed kalevivabrikud, mis valmistasid kangaid sõjaväe rõivavajadusteks. 18. sajandil kujunes Turu Soome tekstiilitööstuse keskuseks. Mujalgi Lõuna-Soome linnades tekkis väikseid kalevit, linaseid ja siidikangaid ning purjeriiet tootvaid töökodasid. 19. sajandi alguses, umbes kolmkümmend aastat hiljem kui tekstiilitööstuse hällis Inglismaal, hakati manufaktuure mehhaniseerima. Samal ajal sai tekstiilitootmine Soomes hoo sisse. Venemaa, selle uue isamaa lai turg avanes ka Soome toodetele, näiteks kvaliteetsed linased kangad muutusid Peterburis nõutud kaubaks.

Uue ajajärgu alustaja Soome tekstiilitööstuses oli šotlane James Finlayson (1771-1852). Masinatehases töötades õppis ta tundma ketrusmasinaid. Hinnatud masinameistrina sai mees kutse tulla Peterburi. Tsaar Aleksander I ise tundis huvi James Finlaysoni masinaehitusoskuste vastu. Tamperest ja Tammerkoski kosest kuulis Jaymes Finlayson oma kaasmaalaselt John Patersonilt. Nagu tsaar, nii veendus ka Finlayson Tammerkoski kose jõus ja seeläbi tööstuse arengule avanevates võimalustes. 1820. aastal rajas ta Tamperes puuvillavabriku, mis tõusis paari aastakümnega Soome suurimaks tehaseks. Finlaysoni eesmärk oli valmistada ketrus- ja kraasimismasinaid. Masinatellimusi ei tulnud aga piisavalt ja vabrikut ähvardas pankrot. Finlayson hakkas valmistama masinaid omaenda ketrusvabriku tarbeks. Puuvill muutus kogu maailmas järjest populaarsemaks ja Finlayson alustas puuvilla ketramist oma veejõul töötavate ketrusmasinatega.
Finalyson oli teerajaja mitmes mõttes. Vabrik sai riigi esimesed suured vesirattad ja turbiinid, esimese automaatse tulekustutussüsteemi ja 19. sajandi lõpus Põhjamaade suurima aurumasina. Seal süüdati 1842. aastal Soome esimesed gaasilambid ja 1882. aastal Põhjamaade esimene hõõglamp.

Finlaysoni vabrikukollektiiv oli Tampere linnas otsekui omaette riik. Sellel olid oma territoorium, kodanikud ja valitseja. Vabriku ja vabrikukollektiivi juhtfiguuriks oli 1830 ndatest kuni oma surmani vabrikant Wilhelm von Nottbeck (1805–1890). Ja Nottbecki kuningriik ei olnud sugugi väike! Näiteks 1870. aastal töötas Finlaysoni vabrikus üle 2300 tamperelase. Linnas elas tollal kõigest 5600 elanikku ja kogu Soome tööstuses töötas umbes 5800 töölist. Finlaysoni mõju ei piirdunud ainult vabriku ja selle tööajaga, vaid ulatus tehasekollektiivi liikmete pea kõigi eluvaldkondadeni. 19. sajandil kandsid suurtööandjad hoolt ka selliste valdkondade eest, mis hiljem siirdusid valdade, riigi ja inimeste endi vastutusele. Finlaysonil oli isegi oma kogudus ja kirik. Veel 1970-ndatel alustati uut tööaastat jumalateenistusega. Turvalisuse eest hoolitsesid vabriku politsei ja tuletõrjemeeskond. 1850-ndatel trükiti lausa oma raha.

Täna kuulub Finlayson Soome kontserni Espe-Group. Kangaste värvimine ja trükkimine toimub Forssas ja peakontor ning disainiateljee töötavad Helsingis. Tampere vanal vabrikuterritooriumil tegutseb Finlaysoni pood. Piirkond on vilka kultuuri- ja ärielu keskus ning osa sellest on Tammerkoski kaitsealune miljööväärtuslik piirkond. Finlayson OY tütarfirma Eestis on Finlayson Baltic OÜ, mis tegusteb siin alates aastast 2004. Aasatel 1997-2004 kandis firma nime Espe. Finlaysoni tooteid on võimalik osta Eestis aastast 1997. Aastal 2009 on Eestis kolm Finlaysoni esinduskauplust: Tallinnas Rocca al Mare Kaubanduskeskuses, Tartus Zeppelini keskuses (alates novembrist 2009 Lõunakeskuses) ja Narvas Fama keskuses. Lisaks on Finlaysoni osakond Tallinna Kaubamaja Kodumaailmas ja tootevalik Tartu Kaubamajas. Finlaysonil on edasimüüjad ka Lätis ja Leedus.
Finlayson OY kodulehekülg eesti keeles:
http://www.finlayson.fi/.esileht.0.html

NÄITUSE KOOSTAJAD
Tekstid, pildid, kujundus ja 1950 aastate puuvillased kangad: Tampere muuseumid
Tekstiilid ja Finlayson Baltic OÜ tekstid: Finlayson Baltic OÜ
Idee ja tõlge: Soome Instituut

Soome Instituudis Tartus 14.04.-19.06.2009
Narva Muuseumis 28.07.-24.08.2009