SOOME–EESTI: SAJAND ARHITEKTUURISUHTEID Eesti Arhitektuurimuuseumi suures saalis: 22. juuni - 18. september 2005 Tegemist on panoraamse tagasivaatega Soome ja Eesti mitmeplaanilistele arhitektuurisuhetele läbi 20. sajandi. Eksponeerimisele tulevad soome arhitektide ehitised Eestis, teostamata jäänud projektid ning vähetuntud võistlustööd siinsetele 1920.–1930. aastate arhitektuurikonkurssidele, Eesti arhitektide 1960.–1970. aastate soomemõjuline arhitektuur, 1980. aastate uue põlvkonna (nn. Tallinna kooli) elavdatud arhitektuurielu kontaktid, 1990. aastate Eesti arhitektide projektid Soome ning 1994. aastal lõppenud Eesti Kunstimuuseumi konkursi Soome võistlustööd. Näituse ja kataloogi koostaja on Karin Hallas-Murula. Uurimistööd toetas Soome Kultuurifond. Näitust toetavad Soome Haridusministeerium, Tuglase Selts ja Soome Instituut.   EESTI ARHITEKTUURIMUUSEUMI PRESSITEADE: 20.06.2005 SOOME – EESTI: SAJAND ARHITEKTUURISUHTEID Soome ehituskunst on mänginud eesti arhitektuuri arengus tähtsat osa. Nagu Soome ja Eesti kultuurilistes suhetes üldse, nii on eestlased ka arhitektuuris olnud enamasti aktiivsem pool. Teisalt – soomlased leidsid oma pealinna väljaehitaja arhitekt Carl Ludvig Engeli just Tallinnast. Oma klassitsitlikesse ehitistesse viis ta Tallinnast kaasa eesti paekivi. Näitus hõlmab Eesti ja Soome arhitektuurisuhteid läbi kogu 20. sajandi. Vaatluse all on Soome arhitektide ehitised Eestis, mille poolest on rikas 20. sajandi algus: Eliel Saarineni, Armas Lindgreni ja Wivi Lönni kui ka V. Thome, B. Liljequisti jt. ehitised. 1920.–1930. aastatel osalesid väga paljud Soome arhitektid (A. Aalto, U. Ullberg, V. Vähäkallio, M. Välikangas, H. Ekelund jt.) Eesti arhitektuurivõistlustel (Tallinna tehnikum, Pärnu supelasutus, Tartu hüpoteegipank, kunstimuuseum, kehakultuurihoone, jt.). Soome arhitektuuri mõjud olid Eestis eriti tugevad 1960. aastatel, mil Soome (eriti pärast regulaarse laevaliikluse sisseseadmist 1965. aastal) oli Eesti arhitektidele pea ainus võimalus välismaise moodsa kvaliteetarhitektuuriga tutvuda. Arhitektuurielu kontaktid elavnesid uue põlvkonna, nn. Tallinna kooli initsiatiivil 1980. aastatel. Osalemine Soome arhitektuurikonkurssidel 1980.–1990. aastatel oli suletud ühiskonnast väljamurdvatele Eesti arhitektidele väga tähtis. Soolalao galeriil on väljas Eesti Kunstimuuseumi rahvusvahelisel konkursil (1994) premeeritud Soome arhitektide tööd. Konkursi võitnud Pekka Vapaavuori Eesti Kunstimuuseumi ehitamine on lõpule jõudmas, mis muudab tagasivaate Eesti ja Soome arhitektuurisuhete sajandipikkusele ajaloole väga ajakohaseks. Arhitektuurimuuseum tänab Tuglase Seltsi ja Soome Haridusministeeriumi, Soome Kultuurifondi ja Soome Instituuti, Soome Arhitektuurimuuseumi, Eesti arhiive ja muuseume ning Eesti ja Soome arhitekte, kes näitusele projekte laenutasid. Näituse kataloog ilmub sügisel. Avamisel esitletakse Soome suursaatkonna ja Eesti Arhitektuurimuuseumi ühisväljaannet "Suurlinn Tallinn: Eliel Saarineni 'Suur-Tallinna' projekt, 1913". Autor K. Hallas-Murula, kujundaja T. Jürna. Tekstid eesti, soome ja inglise keeles. Trükikoda Prisma Print. Näituse kuraator K. Hallas-Murula, kujundaja L. Lapin Avamine 22. juunil kell 16.00. Näitus jääb lahti 18. septembrini. Eesti Arhitektuurimuuseum - Rotermanni soolaladu Avatud K - R 12-20, L - P 11-18 Ahtri 2, Tallinn 10151 tel +372-6257000, fax +372-6257003 www.arhitektuurimuuseum.ee Näituse flaier Näituse kuulutus Loe ka POSTIMEES 02.07.2005, Leonhard Lapin, arhitekt: " Eesti arhitektuur – soomlaste õpipoiss /---/ Nõndaviisi on soomlased olnud eesti arhitektuuri loomas alati siis, kui meil on olnud kriisiseisund. /---/" Loe ka POSTIMEES 11.01.2005, Ants Juske, kunstikriitik: "Soome nüüdisarhitektuuri õppetund kulub ära meilegi Soome arhitektuur on alati olnud eesti arhitektidele eeskujuks - kunagi Alvar Aalto, siis temast järgmine põlvkond, kes kasvas mentorist üle."

[ avalehele - kotisivulle - to home page ]