Loengupäevik Kuidas kirjutada loengupäevikut? Tõlgitud Helsingi ülikooli humanitaarteaduskonna soome keele õppetooli koduleheküljelt: http://www.helsinki.fi/hum/skl/. Sama .pdf-formaadis Loengupäeviku eesmärk on analüüsida ja kommenteerida mingit loengusarja või loengut. Päevikus peab olema sujuv tekst; loengukonspektist üksi ei piisa. Loengupäevikus räägitakse lühidalt loengu sisust ja tähtsamatest esilekerkinud probleemidest, aga oluline on ka, et selles estitataks oma varasematele teadmistele ja kogemustele põhinevaid kommentaare selle kohta, millest loengul räägiti. Loengupäevikus esitatud kommentaarid võivad olla kriitilised või täiendavad, aga igal juhul tuleb keskenduda loengu sisule, mitte loengupidaja isikule või esitusviisile. Kommentaarid võivad puudutada loengut tervikuna või keskenduda nendele asjadele, mis loengutes on kõige rohkem huvi pakkunud - need peavad olema seotud loengu sisu seisukohalt oluliste asjadega. Kui loengupäevik antakse ära alles loengusarja lõpus, võib see olla süntees kogu loengusrajast. Asja tuumani on lihtsam jõuda, kui päevikut kirjutades esitada endale näiteks järgmisi küsimusi. Mis teemasid loengutes käsitleti? Mida loengupidaja saavutada tahtis? Kuidas on loengul räägitu seotud minu varasemate teadmistega? Kas ma sain teada midagi sellist, mida varem ei teadnud? Kas sain ahhaa-elamusi? Mille kohta tahaksin rohkem kuulda? Mis asjad olid mulle juba varasemast tuttavad? Kas loengud muutsid minu arusaamist asjast? Mis asjad jäid mulle ebaselgeks? Miks? Mida tahaksin loengupidajalt küsida? Missugused vastuväited mul tekkisid? Toetamaks oma seisukohti võib kasutada ka muid allikaid kui loengukonspekt. Neid refereerides või tsiteerides tuleb allikale viidata. Tekstis peab selguma, kelle mõtetest või arvamustest kirjutatakse (näit. Loengupidaja ütles..., Jüri Järve järgi..., Minu meelest...) Loengupäevikul peab olema pealkiri. Võib kasutada loengu või loengusarja nime, aga loomulikult võib mõelda pealkirja ka ise. Sellisel juhul on siiski hea panna loengu pealkiri alapealkirjaks. Tekstis võib kasutada ka vahepealkirju. Päeviku algusest peab selguma ka see, kelle loengut kommenteeritakse ja mis teemal loengud olid. Loengupäevik on võrdne eksamiga. Seda võidakse mitte arvestada, kui on näha, et kirjutaja pole aru saanud, millest loengutel räägiti, kirjutab ebaolulistest asjadest, päevikust puuduvad loengul esitatud olulised seigad või on teksti põhjal näha, et kirjutaja pole loengul käinudki. Soovitav on kirjutada loengupäevik arvuti või kirjutusmasinaga.

[ avalehele - kotisivulle - to home page ]