ÄRA JÄTA INIMEST - ÄLÄ JÄTÄ IHMISTÄ

Ära jäta inimest üksi!

Soome Aids-tugikeskuse turvaseksiplakatid aastailt 1986-2003

Suomen Aids-tukikeskuksen turvaseksijulisteita 1986-2003

Kus? Vaata "Rändnäitused"

Plakatid Soome Instituudi Tartu osakonna Pildikoridoris:

Plakatid Tartu Pildikoridoris Plakatid Tartu Pildikoridoris Plakatid Tartu Pildikoridoris

http://www.aidscouncil.fi/ajankohtaista/julisteet.htm 

Naudi äärmusi – kondoomid kaasas

Viiest suureformaadilisest plakatist koosnev sari pärineb 1980.-90. aastate vahetusest. Tookord mõeldi eeskätt heteroseksuaalidele. Ka taheti hiv-nakkuse eest hoiatada prostituute ja nende partnereid. Need plakatid olid aastaid väljas eri kohtades.
Ära jäta inimest 

Selle plakati grupipildil on nii tundmatuid kui ka tuntud soomlasi. Osa neis on hiv-positiivsed, osa mitte. Tagumises reas on teiste seas ka Soome president Tarja Halonen.

Plakati sõnum on, et üksildus võib tunduda veelgi halvem kui hiv-nakkus, mistõttu ei tohiks nakkuse pärast kedagi tõrjuda. Plakatit kasutatakse igal Maailma Aidsi päeval.

Turvanõel - turvalise kaaslase sümbol

on väljapandud plakatitest vanim. Siin on kasutatud inglisekeelset sõnamängu - haaknõel on iglise keels safety pin. Idee pärineb Ameerikast aastast 1987. 

Samal aastal ilmus AIDS-tugikeskuse trükistesarjas raamat "Asjalikult aidsist", mille toimetajaks oli teadlane Olli Stålström. Raamatu esmatrüki iga esikaane sisse pandi haaknõel. Tol ajal oli kombeks kanda haaknõela ka riietuse elemendina, osutamaks, et turvaseks on südamelähedane.

Love, Peace & Safe Sex

Sellel plakatil on kaks AIDS-tugikesuse vabatahtlikku töötajat, plakati jäädvustas tugikeskuse kauaaegne hilisem töötaja Erkki Lietzén. 

Plakat on oma olemuselt selgelt rõõmsameelsem kui ainult pisut varem valminud sari Kondoomid kaasas.
Mida teed sina 1.detsembril? 

Plakat, mis meenutab Maailma Aidsi päeva. Paari aasta eest seostus selle sündmusega ka soome hiv-positiivsete kunstinäitus Helsingi Moodsa kunsti muuseumis Kiasmas. Plakat kujutab ühte tööd sellelt näituselt - Kari Tuhkase maali "Equal Light", [.pdf-failina 1,3 MB]

Lisainfo Kari Tuhkase võiduka plakati kohta: www.e-alliance.ch/ postercd/077.html 

On aeg hoolida HIV-nakkusest ja -positiivsetest 

Plakat aastast 1995. Sel aastal suri Soomes 40 hiv-nakatanut. Uued ja tõhusamad ravimid olid alles teel ravimiturule, nende mõju hakkas toimima paar aastat hiljem, kui vähenes märgatavalt hiv-nakatanute suremus. 1990. aastate keskel püüti nn ellujäänuid toetada varasemast rohkem, mistõttu plakati pildimaterjalis on kasutatud rahvusvahelist Red Ribboni tunnust - lootuse sümbolit võitluses hi-viirusega.

I Care - Do You?

on üks nendest plakatidest, mis on kasutusel kaks korda aastas korraldatavatel Aids-tugikeskuse korjandustel.

"Kiillota sädekehääsi! Tule keräämään rahaa tukikeskukselle."

See plakat on aastast 2001.

Avajais- ja keskustelutilaisuus oli  16.10.2003 Suomen Viron-instituutissa (Harju 1, Tallinn)

Avajaistilaisuudessa olivat paikalla Suomen Aids-tukikeskuksen vs. toiminnanjohtaja ja Turun Aids-tukikeskuksen aluejohtaja Jari Kesäniemi, Suomen Aids-tukikeskuksen projektipäällikkö Pirkko Vuorinen, Helsingin Aids-tukikeskuksen hiv-työntekijä Pekka Talikka sekä yksityishenkilönä ja Positiiviset ry:n jäsenenä Kari Tuhkanen. Virosta keskustelutilaisuudessa olivat läsnä Viron HIV-positiiviset ry:n (ESPO) edustaja Margus Raudsepp sekä Tallinnan hiv-työntekijöitä ja asiantuntijoita.

 

  

Näituse avamine ja vestlus olid 16.10.2003 Soome Instituudis (Harju 1, Tallinna)

Avamisel osalesid Soome poolt Soome Aids-tugikeskuse tegevdirektori kohusetäitja ja Turku Aids-tugikeskuse juhataja Jari Kesäniemi, Soome Aids-tugikeskuse projektijuht Pirkko Vuorinen, Helsingi Aids-tugikeskuse töötaja Pekka Talikka ning eraisiku, Soome Positiivsete ühenduse (POSY) liikmena Kari Tuhkanen. Eesti poolt osalesid avamisel ja vestlusel Eesti HIV-positiivsete ühenduse esindaja Margus Raudsepp ning Tallinna hiv-töötajad ja asjatundjad.

MIS ON SOOME AIDS-TUGIKESKUS? 

Loodi 1986 SETA (MTÜ Seksuaalne võrdõiguslikkus) poolt. 1997. aastast peale tegutseb HIV-i sihtkapitali alluvuses. 

Soomes on vastavaid keskusi kuues paigas: Helsingis, Turus, Lahtis, Tamperes, Kuopios ja Oulus. Sellisena on keskus nii üleriiklik kui ka piirkondlikult tegutsev keskus, mis aitab parandada suhtumist nakatanutesse. 

Töö on mitmekesine tegevus inimõiguste valdkonnas, samuti hiv-testid, nakatanute ja nende omaste koolitus. Keskusest saab abi tasuta ja anonüümselt. 

Rahvusvahelistsest koostööprojektidest nimetagem "Integration of NGOs Based in Central and Eastern Europe in the European Mobilisation against HIV/AIDS. 

Soome keskuses on kaks olulist projekti. Hiv-narko-alase töö projekt, mõeldud narkomaanidest hiv-positiivsetele. Teine projekt - Turvaliselt meeste vahel, hõlmab samasoo seksi harrastavaid mehi. 

Kuues eri paikkonnas töötab praegu umbes 20 inimest. Lisaks on mitmed tööl poole kohaga. 

Suur on vabatahtlike panus, näit telefonivalve, koolitajad väljaspool maja, tugiisikud. Raha tuleb peamiselt RAY (Raha-automaadiühendus) käest. Helsingis on suurim toetaja linn. Kuid varasid muretsetakse ka ise, näit korjanduste näol. 

Tähtsamad eesmärgid 2003: 

  • a) seksi teel nakatumise ennetamine 
  • b) teenused neile nakatanuile, kes kasutavad või kasutasid narkootikume 
  • c) töö immigrantidega 

Lisateave www.aidscouncil.fi 

HI-VIIRUSESSE NAKATUMINE SOOMES 

Alates 1980 kokku 1600 nakatumisjuhtu. Neist iga neljas on naine. Meestevahelisest seksist nakatunud iga kolmas nakatanu. 

Narkomaanide osa tõusnud viimastel aastatel - kokku 60% juhtumitest esines narkootikume kasutavatel. Välismaalased, kes alaliselt või ajutiselt Soome tulnud, moodustavad viiendiku uutest nakatunutest. Kõige rohkem oli seda 1998, kus välismaalaste osa nakatanutest moodustas 39%. 

1992-2002 aastas keskmiselt 135 uut nakatumist. Tänavu augusti lõpu seisuga 70 nakatanut. 

Nakatanutest on Soomes tänaseks surnud umbes 320 inimest. Vaatamata tõhusatele moodsatele ravimitele sureb igal aastal mitmeid nakatanuid. 

Statistika www.ktl.fi 

 

Vaata ka:

[ avalehele - kotisivulle - to homepage ]