Olli Jalonen „14 solmua Greenwichiin”. Lugu võidujooksust ümber maailma, mida joosti piki null-meridiaani. Tegemist on ühteaegu nii reisikirjelduse kui ka inimeste vaheliste suhete looga.

Katri Lipson „Kosmonautti”. Traagiline lugu 1980. aastate vene noorukist, kes unistab saada kosmonaudiks ja on armunud oma muusikaõpetajasse. Väga sugestiivne romaan.

Arne Nevanlinna „Marie”. Seda romaani lugedes satume otsekui 19. sajandi parima kirjanduse maailma, samas on aga tänu irooniale ja omapärastele keerdkäikudele tegemist tänapäeva kirjanduse suurepärase stiilinäitega.

Pirkko Saisio „Kohtuuttomuus”. Pirkko Saisio on omamoodi Finlandia auhinna veteran – kui ta parasjagu auhinda ei saa, siis nominentide hulka ikka satub. Romaan viib meid lähiminevikku, 1990. aastatesse ja on hea näide soome romaanile omasest lopsakusest ja räigusest, kus on aga eelkõige tegemist inimsuhete dünaamikaga.

Juha Seppälä „Paholaisen haarukka”. Kriitika on seda nimetanud autoripoolseks hüüdjaks hääleks kõrbes ja samas romaaniks, mis on esteetikale täielikult selja pööranud.

Sofi Oksanen „Puhdistus”. Sellest, samanimelise näidendi põhjal kirjutatud romaanist on meie ajakirjanduses palju juttu olnud, on ka lausa ekslikku sisukirjeldust lugeda saanud. Ent laseme Suvi Aholal Finlandia võitnud romaanist ja selle autorist pikemalt pajatada.