SUOMEN VIRON-INSTITUUTTI • SOOME INSTITUUT • FINNISH INSTITUTE IN ESTONIA
{ds1::pvm}
{ds1::otsikko}
Soome tippteadlased Tartu ülikoolis 2008
Avalike Granö loengute sari
Teisipäeval, 9. detsembril kell 14.00
Salme tn. 1a–38
Loeng on inglise keeles
Kõik huvilised on oodatud
Ettekanne käsitleb düslektikute lugemis- ja kirjutamisoskuse arengut ja probleeme Jyväskylä ülikooli keelte osakonna soome keele eriala ja psühholoogia osakonna uurimuste valguses.
Käsitlen kõigepealt düsleksiat kui fonoloogilise arengu probleemi keele omandamises: kas düslektikute varase keelelise arengu keskne probleem võiks olla fonoloogilise pikkuse tajumine kõne kuulmisel ja rääkimisel.
Ka kirjutamisel paistab pikkuse kodeerimine olevat nii eesti kui soome keeles – soome keeles geminaatide lühenemine – düslektikute puhul kõige tavalisem kirjutusviga. Kas see võiks olla seotud fonoloogilise arengu probleemidega?
Kolmandaks käsitlen lugemist ja lugemisstrateegiaid: missugust infot võib saada lugemise kohta heade ja halbade lugejate lugemistrateegiate uurimisel? Lugemise puhul on pikkuse kodeerimist raske empiiriliselt märgata, sest ühikute pikkus ja sõnavorm moodustuvad või jäävad moodustumata mitmel erineval põhjusel.
Neljandaks käsitlen pikkuse kodeerimisvigu kirjutamisel ning pikkuse kirjeldamist ja positsiooni soome fonoloogilises süsteemis ning pikkuse märkimist kirjutamisel. Fonoloogiline pikkus ei ole soome keeles (ega ka eesti keeles) iseseisev nähtus vaid sõnavormi osa. Seetõttu on sõnavormil oluline roll kõigi kõne-, lugemis- ja kirjutamisprotsesside kirjeldamisel ja vigade seletamisel.
Lõpuks arutlen tulemuste tähenduse üle kõneteraapia ja eripedagoogika vaatenurgast. Fonoloogilised oskused ja pikkus sõnavormi osana mängivad tähtsat rolli lugemis- ja kirjutamisoskuste eelduste arengus ja lugemisprobleemide vältimisel. Nende harjutamiseks lugemis- ja kirjutamisoskuse osana on koostatud mängulaadseid harjutusprogramme nagu Ekapeli (eesti keeles ”esimene mäng”) aadressil www.lukimat.fi
Lugemise ja kirjutamise fonoloogilise aspekti harjutamine on siiski ainult üks osa õpetamisest ja teraapiast. Sama tähtis ja tihti isegi kasulikum on vaadeda lugemist ja kirjutamist ning nendega seotud probleeme kui tekstioskuste omandamist. Tekstioskused on sotsiaalsed oskused, mis võimaldavad kasutada keele märke ja keelekasutuse vahendeid (nii sõnu kui ka žeste ja pilte) individuaalsete ja sotsiaalsete eesmärkide saavutamiseks teatud olukordades. Õpetamise ja teraapia ülesanne on muuta need õppimisolukorrad loomulikuks, lõbusaks ja kasulikuks.
Loengu- ja taustamaterjal seminarivestluseks jagatakse loengul.